Eestis levib lindude gripp

Kogume teavet surnuna leitud lindude kohta Eestis!

Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit. Sulgi ja luid loodusest amet kokku ei korja.
Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Kodulinnupidaja meelespea

Tuletame kõikidele põllumajanduslindude omanikele meelde kohustust registreerida oma lindude pidamise koht PRIA põllumajandusloomade registris. Registreerima on oodatud ka mõne kana pidajad. Ainult niimoodi saab amet operatiivselt viiruse levikut tõkestada ja olla sellel keerulisel ajal linnupidajale toeks.

Registreeri oma linnud juba täna e-PRIA kaudu PRIA põllumajandusloomade registris. Täpsemat infot saab PRIA kodulehelt.

Amet saab kontrollida ja taudi ennetamise osas tuge pakkuda vaid nendele linnupidajatele, kelle olemasolust oleme teadlikud. Eriti ohtliku lindude gripi diagnoosimisel kodulindudel hüvitatakse linnupidajale hukatud ja loomataudi tõttu hukkunud lindude väärtus ning ka ettekirjutuse alusel hävitatud seadme, sööda, pakkematerjali ja loomsete saaduste väärtus. Kui seadusest tulenev registreerimiskohustus on täitmata, siis tekkivaid kahjusid ei hüvitata.

Linnugripi peamised sümptomid:
-    harja, lokutite ja näopiirkonna turse;
-    isutus, uimasus kõhulahtisus;
-    linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
-    munatoodangu järsk langus.

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:
-    hoia linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;
-    ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
-    enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.
-    juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.
-    välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
-    Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
-    Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioohutusmeetmeid enda lindude kaitseks. Terviseameti sõnul on Eestis lindude gripi levimise tõenäosus inimeselt inimesele väga väike. Täpsemalt saab selle kohta lugeda siit.

Operatiivset infot linnugripiga seonduva kohta leiab ameti veebilehelt https://pta.agri.ee/ ja ameti Facebook kontolt.

Lindude gripi paremaks ohjamiseks ning ennetamaks gripi levimist linnufarmidesse, on vaja teada lindude gripi viiruse levikut mets- ja veelindude hulgas. Juhul, kui leiad hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad), siis palun anna sellest teada ja kui vähegi võimalik, lisa leiust parema ülevaate saamiseks foto.

Igaüks saab kaardile märkida punkti, kust kohast ta leidis surnud linnu või selle jäänused ja jälgida ka teiste teavitusi.

Teata siin

Jätkuvalt saab teavitada ka helistades infotelefonil +372 605 4767.

Lindude gripi levik Eestis 2024. aastal

Käesoleva hetkeni ei ole kõrge patogeensusega lindude grippi 2024. aastal tuvastatud mitte ühelgi metslinnul.

Lindude gripi levik aastate kaupa

Link ülevalpool kuvatud kaardi lähemalt vaatamiseks on siin.

Kui selles piirkonnast leitud surnud linnul on tuvastatud lindude gripp, siis proove järgnevatelt lindudelt ei võeta.

Link ülevalpool kuvatud kaardi lähemalt vaatamiseks on siin.

Kui selles piirkonnast leitud surnud linnul on tuvastatud lindude gripp, siis proove järgnevatelt lindudelt ei võeta.

Korduma kippuvad küsimused

Mis haigus on lindude gripp?

Lindude gripp on väga nakkav, ägedalt kulgev lindude viirushaigus. Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka kuna põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust ning ulatuslikku majanduslikku kahju. Lindude gripile on vastuvõtlikud kõik kodu- ja uluklinnud.

Kuidas ma ära tunnen, et mu linnud on nakatunud? Milliste sümptomite ilmnedes peaksin muutuma murelikuks ja hakkama tegutsema?

Linnugripi peamised sümptomid:
-    harja, lokutite ja näopiirkonna turse;
-    isutus, uimasus kõhulahtisus;
-    linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
-    munatoodangu järsk langus.

Juhul, kui märkate lindudel haigustunnuseid, teavitage sellest oma veterinaararsti. Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid ise kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada.

Kas lindude gripi vastu on võimalik vaktsineerida?

Käesoleval hetkel ei ole saadaval ühtegi kõrge patogeensusega lindude gripi viiruse tüve H5N8 vastast vaktsiini.

Kui kiirelt linnugripp linnult linnule levib?

Lindude gripp on väga nakkav haigus, mis ohustab nii kodu- kui ka metslinde. Metslindudel kulgeb haigus enamasti ilma kliiniliste tunnusteta. Kodulinnukarjades haigestub ja sureb nakkuse korral orienteeruvalt 90-100% lindudest. Nakatunud linnud eritavad viirust (haigustekitaja) väljaheidete, sülje ja ninasekreediga. Viiruse eritumine võib alata juba esimestel päevadel pärast nakatumist. Väljaheited sisaldavad suures koguses viirust ning väljaheidetega suukaudne viiruse levimisviis on peamine viiruse leviku tee linnult linnule. Viiruse pääsemisel lindlasse võib see levida nii väljaheidete kui ka õhu vahendusel.

Kuidas lindude gripp tavaliselt farmidesse jõuab?

Lindude gripi viirus esineb eriti sageli metslindudel. Just veelinnud on viiruse looduslikuks reservuaariks. Tavaliselt kulgeb haigus metslindudel ilma haigusnähtudeta. Farmidesse võib viirus levida näiteks juhul, kui peetakse koos veelinde (haned, pardid) ja kanu. Juhul kui veelinnud käivad vabalt väljas, saavad nakkuse metslindudelt ning viivad selle edasi kanadele. Seetõttu on oluline hoida kodulinde siseruumides. Samuti võib viirus levida õhu kaudu.

Kas lindude gripp ohustab ka inimest?

Terviseameti sõnul on Eestis lindude gripi levimise tõenäosus inimeselt inimesele väga väike. Täpsemalt saate selle kohta lugeda siit.

Kaua kehtivad piirangud ohustatud- ja järelevalve tsoonis?

Piirangud kehtivad nii kaua, kuni lindude gripi oht on möödunud.
Piirangute osalisest või täielikust lõpetamisest teavitab PTA.

Miks linnud hukatakse?

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka, kuna põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Lindude gripp ei ole vaktsineerimisega ennetatav ja puudub ka ravi, seetõttu tuleb haiguse leviku vältimiseks linnud hukata ja nende korjused hävitatakse.
Haiguse puhkemisel kehtestatakse taudipunktis karantiin.

Mis saab hukatud lindudest?

Hukatud linnud transporditakse viiruse levikut välistaval viisil ASi Vireen, kus korjused nõuetekohaselt kahjutustatakse.

Kas ka haigestunud lindude munad tuleb hävitada? Kui jah, siis miks?

Jah, need tuleb järelevalveasutuse kontrolli all viiruse leviku vältimiseks hävitada. Nakkuse allikaks võivad olla näiteks lindude korjused ning loomsed saadused, sh munad, liha ja suled.

Kas linnud peab hukkama linnupidaja?

Eriti ohtliku lindude gripi diagnoosimisel kodulindudel hukatakse linnud PTA kontrolli all. Loomapidaja ise oma linde hukkama ei pea.

Miks on vajalik linnupidamishoone desinfitseerimine pärast lindude hukkamist?

Hukkamisjärgse desinfitseerimisega hävitatakse linnupidamishoonesse alles jäänud lindude gripi viirus. Linnud eritavad viirust rooja ja hingamisteede eritistega ning nende kaudu jõuab viirus linnupidamisruumi ning jääb nakkusvõimeliseks pikaks ajaks, saastades sellega linnupidamisruumi ja kõiki muid vahendeid ja seadmeid. Näiteks lindude väljaheidetes võib viirus temperatuuril 4ºC püsida nakatamisvõimelisena vähemalt 35 päeva, 37ºC juures aga kuus päeva.

Kes teostab desinfitseerimise ja kes kannab sellega seonduvad kulud?

Taudikolde korral korraldab lindla desinfitseerimise PTA ning kulud hüvitatakse ettenähtud määras riigi- ja Euroopa Liidu eelarve vahenditest.

Mis saab siis, kui mul pole vajalikke kaitsevahendeid desinfitseerimiseks?

Taudipunkti desinfitseerimise korraldab PTA, seega loomapidajal ei pea olema vajalikke kaitsevahendeid. Kui linnupidaja vajab desovahendeid enda poolsete kohustuste täitmiseks, näiteks bioturvalisuse tagamiseks, siis need peab ta ise muretsema.

Kui kiiresti võin pärast lindude hukkamist võtta uued linnud?

Uued linnud võib võtta, kui taudipunkti puhastamisest ja desinfitseerimisest on möödunud vähemalt 21 päeva. Kui tehnilistel põhjustel või ohutuse tagamise eesmärgil ei ole võimalik teha puhastamist ja desinfitseerimist nõuete kohaselt, siis puhastatakse ja desinfitseeritakse hoonet ja ruumi nii palju, kui  võimalik,  et  vältida  viiruse  levikut,  ning  neisse  ei  tohi vähemalt ühe aasta jooksul arvates puhastamisest ja desinfitseerimisest paigutada kodulinde ja muid loomi.

Kas kulud linnupidajale hüvitatakse?

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning taudikoldes haiguse likvideerimisega seotud kulud (lindude läbivaatamine, proovivõtmine ja muud järelevalvetoimingud nagu ka proovide uurimine) kaetakse riigi eelarvest. Järelevalveametniku ettekirjutuse alusel hukatud linnud, hävitatud sööt ja ka kulud hukkunud lindude korjuste hävitamiseks, kompenseerib omanikule samuti riik vastavalt kehtivale korrale, kui linnupidaja on oma linnud ja pidamiskoha Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni ameti registris registreeritud.

Kuidas arvestatakse hukatud lindude maksumust?

Hukatud lindude korral hüvitatakse loomapidajale nende arvestuslik väärtus, mis saadakse, kui lindude lihakaal korrutatakse linnuliha keskmise kokkuostuhinnaga. Linnu lihakaalu saamiseks korrutatakse linnu eluskaal koefitsiendiga 0.67.

Kas hüvitamisel on oluline, kui mitu lindu minu lindlas oli?

Jah, sest lindude hukkamise pealt makstav hüvitis sõltub lindlas peetavate lindude hulgast. Kui lindlas peetakse ühte lindu, siis hüvitatakse linnupidajale ühe linnu arvestuslik väärtus.

Kas ohus on ka teised linnupidajad?

Lindude gripp on väga nakkav haigus. Linnupidajatel palume linde hoida kinnistes ruumides ning vältida kokkupuudet metslindude või kõrvaliste isikutega. Juhul, kui märkate lindudel haigustunnuseid, tuleb sellest teavitada oma veterinaararsti.

Kui palju on selliseid linnupidajaid, kes pole PRIAs registreeritud?

Põllumajandus- ja Toiduamet ei oska hinnata, kui palju linnupidajaid ei ole oma linnukasvatust registreerinud. Selleks, et info jõuaks ka selliste linnupidajateni, kes pole end registreerinud, tegi PTA linnupidajatele teavituskirja ning saatis selle kirja ka kohalikele omavalitsustele levitamiseks nii vallalehes kui ka muude kommunikatsioonivahendite kaudu (koduleht, Facebook). Kõik linnupidajad, ka need, kellel on ainult üks põllumajanduslind, peavad olema registreeritud PRIA andmebaasis, see on kodanike kohustus. Vajalik on see selleks, et haiguste puhkemisel on andmebaasi alusel võimalik jõuda kõikide linnupidajateni ja võimalikult kiiresti panna piir haiguse levikule.
Kodulinde saab registrisse kanda siin.

Mis saab nendest linnupidajatest, kes pole registris juhul, kui haigus jõuab nende lindudeni?

Põllumajandus- ja Toiduamet saab kontrollida ja taudi ennetamise osas tuge pakkuda vaid nendele linnupidajatele, kelle olemasolekust teadlikud oleme.
Kutsume siin kõiki linnupidajaid vastutustundlikkusele ning täitma seadusest tulenevat registreerimiskohustust. Eesmärk on tagada linnukasvatuse ja linnukasvatussaaduste tootmise kestlikkus Eestis.
Eriti ohtliku lindude gripi diagnoosimisel kodulindudel hüvitatakse linnupidajale hukatud ja loomataudi tõttu hukkunud lindude väärtus ja ka ettekirjutuse alusel hävitatud seadme, sööda, pakkematerjali ja loomsete saaduste väärtus. Kui linnupidaja pole oma linnukasvatust registreerinud, siis temale taudikahjusid ei hüvitata.

Kui kaua kehtib siseruumides pidamise nõue?

Alates 1.06 võib kodulinde taas väljas pidada.

Kas võid osta haudemune ja linde?

Haudemunade ja lindude ostmine ei ole keelatud, välja arvatud juhul, kui linnupidamise ettevõte asub ohustatud või järelevalvetsoonis. Nendest tsoonidest pärinevaid linde ja nendelt pärinevaid tooteid tohib turustada vaid PTA loal ja tingimustel.
Karja juurde toodavad linnud tuleb hoida eraldi vähemalt 30 päeva, sel ajal veenduda, et linnud on terved ning oma karja lubada ainult terveid linde.

Mida tähendab lindude siseruumis pidamine?

Siseruum on suletud ruum, millel on seinad, aknad, uksed. Mis iganes viisil peab olema välistatud lindude välja pääsemine. Samuti et tohi sisse pääseda teised linnud ja loomad. Siseruumis rakendatakse bioturvalisuse meetmeid.
Siseruum ei ole võrgust seintega katusealune, see on varjualune.

Kas siseruumis peab olema igale linnule teatud ruumimõõt?

Siseruumis on näiteks munakanadele, broileritele ette nähtud minimaalne ruumimõõt. Rohkem infot on leitav PTA koduleheküljelt - munakanade kohta siit ja broilerite kohta siit

Kas linnud võivad olla õues nii, et nende territoorium on igast küljest sh pealt kaetud võrguga?

Kui on tuvastatud, et kodulindude seespidamine põhjustab vääramatult ohtu lindude elule ja tervisele, siis võib kodulinde väljas pidada, kui nende territoorium on igast küljest sh pealt kaetud võrguga, aga pealt kaetud võrk peab olema selline, et sealt ei tule metslinnu väljaheide läbi. Kodulindudele tuleb anda neile ette nähtud sööta ja jooki sisetingimustes või varikatuse all, mis takistab piisavalt metslindude ligipääsu ja hoiab ära metslindude kokkupuute kodulindudele mõeldud sööda ja veega.
Hinnangu seespidamise kohustuse erisuse põhjendatusele ja rakendatud bioturvalisuse meetmete kohasusele annab PTA.

Kas küljed võivad olla võrgust?

Jah, küljed võivad olla võrgust, aga võrgusilm peab olema nii väikese läbimõõduga, et ka väikesed linnud läbi ei mahu.

Linnugripiohu tõttu ei tohi kanu õue lasta ka vabade mahekanade pidajad. Kas nad peavad seetõttu muutma ka müüdavate munade märgistust ja muud informatsiooni?

Jah, ka mahekanade pidajad peavad hoidma oma linnud siseruumides. Mahepõllumajanduse nõuetest tulenevalt võib mune jätkuvalt mahedana märgistada, kui lindudel on alaline juurdepääs piisavas koguses koresöödale ja sobivale materjalile, et rahuldada nende loomuomaseid vajadusi – kanad peavad saama siblida, istuda õrrel, võtta liivavanni ja muneda pesasse. Seega, kui need tingimused on täidetud, siis linnugripi tõttu mahekanade siseruumides hoidmine munade mahemärgistust ei mõjuta.

Mahelindude pidamisel tuleb linnud hoida nn tavapidamisega lindudest eraldi. Kas sellised nõuded kehtivad ka olukorras, kus linnud peavad olema ainult siseruumides? Mis saab siis kui neid siseruumides eraldi ei ole võimalik?

Jah, sellised nõuded kehtivad ka olukorras, kus linnud peavad olema ainult siseruumides. Kui ei ole võimalik siseruumides eristatavust tagada, siis tuleb mahetootmine ära lõpetada või alustada kõikide linnuliikidega mahetootmist.

Kui vabapidamisega kanad peavad olema siseruumides kauem kui 16 nädalat seoses piirangutega, kas siis peab ka selliste kanamunade munakarpidel märgistust muutma? Milline märgistus on sellisel juhul lubatud?

Kui vabalt peetavate munakanade pääsu jooksuaeda on piiratud rohkem kui järjestikuse 16 nädala jooksul, siis ei tohi neid mune enam „vabalt peetavate kanade munade“ nimetusega turustada. Antud nõue rakendub, kui munakanade pääsu jooksuaeda on piiratud rohkem kui järjestikuse 16 nädala jooksul. Kõnealune maksimaalne ajavahemik algab kuupäevast, mil ühel ajal lindlasse pandud munakanakarja pääsu jooksuaeda tegelikult piirati.
Sellisel juhul tuleb kanamunapakendite välispinnale märkida tootmisviisiks „õrrekanade munad“. Samuti tuleb alates sellest kuupäevast uue tootjakoodiga märgistada ka kanamunad. Väikeses koguses kanamunade esmatootjad, st kui on kuni 50 lindu, ei pea müüdavaid kanamune tootjakoodiga märgistama.

Kas lindude rändeperioodil lindude gripi levik suureneb?

Rändlinnud võivad kanda lindude gripi viirust, sh eriti ohtliku (kõrge patogeensusega) lindude gripi viirust. Seoses sellega võib suureneda oht suurt surevust ja selle läbi suurt majanduslikku kahju põhjustava haiguse levikuks kodulindudele.

Miks ei tohi ise surnud linde kokku korjata?

Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada ning viia nakkuse kodulindude sekka.

Mida teha, kui leian surnud metslinnu?

Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis tuleb sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767.

Kui kiiresti korjatakse kokku surnud linnud?

Esimesel võimalusel. Põllumajandus- ja Toiduamet korraldab surnuna leitud vee- ja röövlindude kokku kogumise ning nõuetekohase hävitamise. Palun olla mõistvad ning varuda kannatust, kuna samas piirkonnas võib olla mitmete hukkunud lindude teateid, mille kokku korjamisega tegeletakse.

Kui ma leian surnud linnu veest või jää pealt?

Lindude kokku korjamisel ei saa ametnikud ohtu seada oma tervist. Põllumajandus- ja Toiduamet korjab kokku ainult maismaal asuvad surnud linnud.
 

Millised haigused võivad metsloomadelt-lindudelt inimestele ja koduloomadele levida?

Loomadelt inimestele levida võivaid haigusi on palju. Eesti kontekstis olulisemad marutaud, mõningad parasitaarhaigused, salmonelloos. Samuti võivad mõned kõrge nakkuvusega lindude gripi tüved ohtu kujutada ka inimesele. Terviseameti sõnul on Eestis lindude gripi levimise tõenäosus inimeselt inimesele väga väike.
Metsloomadelt inimese poolt peetavatele loomadele edasikanduvate haiguste loetelu on veelgi pikem. See tähendab, et erinevate haiguste ülekandumisevõimalus nii loomadele kui inimestele, on väga suur ning metsloomade abistamisega ei tohiks tegeleda inimesed, kelledel puuduvad selleks vastavad teadmised ja tingimused.

Kas eriti ohtlik (kõrge patogeensusega) lindude gripp ohustab ka teisi loomi, näiteks lemmikloomi või koduloomi?

Lindude gripp on eelkõige lindude haigus ja lemmikloomade viirusega nakatumine on väga haruldane. Lindude gripi viirused kanduvad kassidele ja koertele halvasti üle. Võimaliku nakatumise puhul tavaliselt haiguse tunnuseid ei teki või tekivad ainult kerged mööduvad hingamisteede haigestumise nähud, nagu silmapõletik, loidus, palavik. Tavaliselt paraneb loom haigusest mõne päevaga iseenesest. Kui aga lemmiklooma üldine seisund halveneb, siis tuleb pöörduda veterinaararsti poole. Haigete või surnud lindude kaudu nakatumise oht koerale või kassile on küll väike, kuid lemmikloomade kokkupuudet haigete või surnud lindudega tuleks vältida. Teatatud lemmikloomade nakatumisjuhtude puhul kahtlustatakse, et lemmikloom nakatus viirusega saastunud linnu korjust süües. Seega ei tohi lemmikloomad haigete või kahtlastel asjaoludel surnud lindude liha süüa. Seevastu surnud või haige linnu kandmine pelgalt ei kujuta endast märkimisväärset nakatumisohtu. Kui kass või koer on end lindude väljaheidetega saastanud, tuleb teda põhjalikult pesta.

Lindude gripist

Tuletame kõikidele põllumajanduslindude omanikele meelde kohustust registreerida oma lindude pidamise koht PRIA põllumajandusloomade registris. Registreerima on oodatud ka mõne kana pidajad. Ainult niimoodi saab amet operatiivselt viiruse levikut tõkestada ja olla sellel keerulisel ajal linnupidajale toeks.
Registreeri oma linnud juba täna e-PRIA kaudu PRIA põllumajandusloomade registris. Täpsemat infot saab PRIA kodulehelt.

Pärast lindude gripi diagnoosi panemist ja kinnitamist kehtestatakse linnupidamiskohas karantiini ning erinevad piirangud loomade, inimeste, materjalide ja saaduste liikumisele.

Linnufarmis on keelatud võõrastel inimestel viibida. Linnupidamiskohas taudi tõrjega seotud inimesed peavad kandma kaitseriietust ning desinfitseerima jalanõud ning sissepääsude juurde paigaldatakse desobarjäärid.

Linnupidamiskohas hukatakse koheselt kõik kodulinnud. Surnud linnud ja munad hävitatakse. Peale surnud lindude ja munade eemaldamist puhastatakse ja desinfitseeritakse linnupidamiskoht. Viirusega kokku puutunud materjalid (näiteks sõnnik) ja esemed desinfitseeritakse või kui see ei ole võimalik, siis hävitatakse.

Lisaks erinevatele piirangutele viib PTA järelevalveametnik linnupidamiskohas läbi epidemioloogilise uurimise, et selgitada välja haigustekitaja võimalik tee linnupidamiskohta ning sealt edasi teistesse loomapidamiskohtadesse.

Karantiin linnupidamiskohas lõpetatakse 21 päeva peale viimast puhastamist ja desinfitseerimist. Peale karantiini lõpetamist võib linnupidaja tuua uued linnud, need linnud jäävad 21-ks päevaks kõrgendatud PTA järelevalve alla.

Kõrge patogeensusega lindude gripi ametliku diagnoosi kinnitamisest arvates 24 tunni jooksul kehtestab PTA peadirektor taudipunkti ümber 10 km raadiuse läbimõõduga piirangutsooni, kus kehtestatakse loomade, loomsete saaduste, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete ning inimeste liikumise piirangud ning mille sisse jäävaid linnupidajaid hoiab PTA kõrgendatud tähelepanu all.

Piirangutsooni jäävad linnupidajad peavad:
-    pidama linde siseruumides ning vältima kokkupuuteid metslindudega;
-    keelama linnupidamise ja veterinaarjärelevalvega mitte seotud inimeste ligipääsu linnupidamiskohta;
-    pidama arvestust peetavate kodulindude ja nende arvulise muutumise üle kas paberkandjal või elektroonselt;
-    teavitama PTAd lindude haigestumisest või suremisest;
-    paigutama linnukasvatushoone sisse- ja väljapääsude juurde desobarjäärid;
-    linnupidamishoonesse sisenemisel ja väljumisel vahetama siided ning jalanõud ning pesema ja desinfitseerima jalanõud;

Linnupidamishoonesse on keelatud juurde tuua linde või teisi loomi ning lasta linde loodusesse lahti.

Piirangutsoonis on keelatud korraldada loomade näitusi, võistlusi ja muid selliseid üritusi, müüa ning osta linde.

Lindude, munade, linnuliha, linnupidamishoonest pärit allapanu ja sõnniku transport nii piirangutsooni sees kui ka tsoonist välja on lubatud ainult PTA loal. Lindude, munade ja muu saastunud materjali veoks kasutatav veovahend tuleb peale vedu puhastada ja desinfitseerida.

PTA järelevalveametnikud kontrollivad piirangutsooni jäävaid linnupidajaid uute taudikollete varajaseks avastamiseks.

Viimati uuendatud 15.02.2024